Kodirandaine / Родной берег


Родной берег

Kodirandaine kanualu työ suatto kuunella joga päiviä viizi kerdua nedälis. Se kestäy 45 minuuttua. Algavuu se uudizil kanzallizil kielil: myö sanelemmo Karjalan poliittizis, talovehellizis, kultuuru- sego sotsiualu tapahtumis. Kodirandaine jatkuu paginoil karjalan, vepsän da suomen kielil. Ezmässarren da kolmanpiän net ollah livvin da vienan murdehil, tossarren paginois myö tuttavutammo teidy kirjuttajien da kniigu-uvvistuksienke. Nellänpiän kanualas työ voitto kuunella paginoi vepsän kielel, a piätteničan suomenkielizii muuzikkuprogrammoi. Meijän paginois myö vastavummo kui tavallizien, mugai hyvin tundiettuloin ristikanzoinke, pagizemmo kieles, perindölöis, rahvahien nerolois, kul'tuuras da kirjalližuos.

VASTUZ RÜRIK LONINAN MUŠTOKS

Ei amu Petroskoiš Karjalan rahvahiden sebruden pertiš mäni vastuz Rürik Loninan muštoks. Vodel 2025 hänele täuduiži 95 vot. Kodiröunan tundii, vepsän fol’kloran keradai, Šoutjärven vepsän etnografižen muzejan tegii… Vastusele tuliba hänen openikad, heimolaižed da sebranikad, miše ühtes lugeda hänen runoid, kacta fil’moid, uden ozutelusen da johtutada todesišt vepsän rahvahan Gerojad. Radiopaginas kuluba mugažo paginad, konz […]
  • 19.11.2025
  • 101

LYYDINKARJALAINE JELIZAVETA STUKOVA

Tänäpäi myö kävähtämmös Priäžän piirin Ližmih, kus eläy lyydinkarjalaine inehmine Jelizaveta Andrejevna Stukova. Häi rodivui enne voinua da jäi ainavonnu vahniman polven elos olijannu kogo perehes.
  • 19.11.2025
  • 99

DOROFEJEVAT DESSOILASPÄI

Tänäpäi meijän paginkanzannu on Dorofejevoin pereh D’essoilaspäi. Molodoit Vladimir F’odorovič da Valentina Mihailovna eletäh sobuh da l’ubovah jo piäle viittykymmendy vuottu. Kogo ijän yhtes, jagajen puolekkai kai ilot da tuskat. Se on harvinazii perehii, kudai eläy karjalazien luaduh mustajen da počitoijen omien ezi-ižien taboi da perindölöi.
  • 31.10.2025
  • 1301

LAPSIENKAZVATTAI PRIÄŽÄSPÄI YHTYI KOGO VEN’AN KILBAH

Syvyskuus Burätien Ulan-Ude linnas piettih «Paras muamankielen da literatuuran opastai -2025» kogo Ven’an kilbu. Ozuttamah omii opastajan neroloi da metoudiekkoi komelkymmenel seiččemel kielel Burätieh kerdyi sada opastajua da lapsienkazvattajua Ven’an eri alovehispäi. Heijän joukos oli lapsienkazvattai Natalja Petrova Priäžän Ukonvemmel-päivykoispäi. Tiettäväine, jälles mostu suurdu kilbua meile rodih himo cökähtiäkseh Priäžän päivykodih, kyzellä Nataljan mielii opastajien […]
  • 23.10.2025
  • 189

VIENO KETTUZEN MUSTOLE

Jo nellikymen päiviä eule meijänke Ven’an Federacien kunnivoitettuu ozuttelijua, Karjalan rahvahan artistua Vieno Grigorjevna Kettustu. Kaiken oman ijän Vieno Grigorjevna ruadoi omas teatras. Mondu vuottu häi oli Karjalan ruadivon da TV:n alallizennu abuniekannu. Karjalan ruadivoarhiivas jäi äijy iäninauhoitustu Vieno Grigorjevnanke. Yhten niilöis taričemmo teile kuuneltavakse tänäpäi.
  • 23.10.2025
  • 185

VIDLAN FOL’KLORKESKUZ 2025

Piterin agjas Vidl-küläs vodelpäi 1997 radab vepsläine fol’klorkeskuz. Nece oli znamasine azjtego külän eläjiden täht da kaiken Piterin agjan täht. Fol’klorkeskuz tegihe mugoižeks sijaks, kus kaitas vepsän rahvahan tradicijad, kel’ da kul’tur, encced vepsläižed kalud. Keskuses om nügüd’aigaline mul’timedialine tehnik, mitte abutab tundištoitta adivoid vepsän rahvahan kul’turanke. Vidlan fol’klorkeskuses voib opetas pagižmaha ičemoi kelel, kudomaha […]
  • 17.10.2025
  • 174

MARIJA BAN’KON MUSTOLE

Tänäpäi meijän pagin on omistettu voinulapsele, puadanen-karjalazele inehmizele Marija Pavlovnale Ban’ko.
  • 17.10.2025
  • 188

P’OTR SEM’ONOVAN KIÄNNÖKSET

Karjalas P’otr Sem’onovan nimi on hyvin tuttu lugijoile. Kirjuttajua jo ammui ei ole meijänke, ga rahvas mustetah händy da mielihyväl lugietah Sem’onovan tevoksii. Iče kirjuttai ylen suvaiči M. Zoščenkon juumorukerdomuksii. Niidy häi kiändi mielihyväl da toven äijy. Tänäpäi työ suatto kuunella Mihail Zoščenkon kerdomuksien kiännöksii. Lugijannu on Kanzallizen teatran arvostettu ozuttelii A.Gorškov.
  • 03.10.2025
  • 345

ALEVTINA LUTOHINALE 90

Karjalan radion efiras om Šokšun külän eläi, čoma vepsläine ak Alevtina Grigorjevna Lutohina, neiččen familii — Markova. Täl vodel hänel om sur’ jubilei — 90 vot. Alevtina Grigorjevna om hüvä vepsän kelen tedai, lujas südäimeline, avonaine ristit. Hän om rodnus sures Markovoiden kanzas Šoutjärves, oli keskmäine kanzas. Aigoiš jäi tatata. Kaiken igän radoi lapsiden päivkodiš. […]
  • 02.10.2025
  • 242

TÄS SYNNYINRANNAN MINUN ALGU-FESTIVUALI ANUKSES

Tavan muga sygyzy Anukses algavuu Täs synnyinrannan minun algu – literatuurufestivualis, kudai on omistettu suuren anukselazen runoniekan Vladimir Brendojevan mustole. Jo 25 vuottu peräkkäi se vastuau rahvastu Vladimir Jegorovičan roindumual. Literatuurufestivualin pivot mennäh vuvven aloh da loppietaheze Vladimir Brendojevan roindupäivänny libo sidä vaste. Tänävuon Vladimir Jegorovičua musteltih 5. päivänny syvyskuudu.
  • 02.10.2025
  • 295
Показать еще


Продолжая использовать сайт, вы соглашаетесь на обработку cookie-файлов и Политикой обработки персональных данных.
Принять