Vahnat vešit voijah äijän sanella rahvahan endizes elaijas da mustoittua omile ižändile heijän lapsus- da mennyt aijois
Moine vešši – ennevahnallizet kangaspuut – seizou tuukselazel Zoja Žuravl’ovan kois. Meijän kuvausjoukko lähti kaččomah relikviedy da opastumah kudomah